Euroopa e-kaubanduse käive kasvas 2021. aastal B2C sektoris kahekohalise numbri võrra, selgub 37 Euroopa riigil põhinevast raportist. Vaatamata pandeemiaga seotud piirangute tühistamisele ja Ühendkuningriigi EL-i turult lahkumisele kasvas e-kaubanduse käive 2021. aastal 16%.

Veebist teenuste ja kaupade ostmine on suurendamas oma tähtsust kaubanduse ökosüsteemis. e-SKP on osa SKP-st, mis on genereeritud e-ökosüsteemis. Seega võib e-SKP-d pidada ka üheks e-kaubanduse arengut illustreerivaks näitajaks. Mida kõrgem on e-SKP tase, seda olulisemat rolli mängib konkreetses riigis veebikaubandus võrreldes teiste sektoritega.

e-SKP tase on Euroopa riikide lõikes väga erinev. Suurbritannias moodustas see 2020. aastal ligi kümnendiku SKP-st, samas kui sellistes riikides nagu Malta, Moldova või Luksemburg ei ületa e-SKP 1%.

Eesti kuulus 2020. aastal 6,8%-lise e-SKP määraga EL-i esikolmikusse. Kuna Eesti digimajandus kasvas eelmisel aastal EL-is kõige kiiremini, saavutas riik 2021. aastal oma 8,2%-lise e-SKP määraga Euroopas liidripositsiooni. Vastupidiselt Eestile on e-kaubandus Lätis ja Leedus endiselt tagasihoidlik ning segment moodustab vastavalt vaid 1% ja 2% SKP-st.

Huvitaval kombel on Euroopa regioonide lõikes andmeid analüüsides näha, et Põhja-Euroopa (Põhjamaade hulka kuuluvad ka Balti riigid) on B2C e-kaubanduse käibe osas teistele Euroopa piirkondadele alla jäänud. Piirkonna e-SKP moodustab umbes 4% kogu SKP-st. Kui Põhja-Euroopa e-SKP taset tõstavad Eesti ja Taani, siis on traditsioonilistes Põhjamaades nagu Rootsis, Soomes ja Norras e-SKP määr vaid umbes 2,5%. See on huvitav, sest kõik need riigid on Euroopas internetikasutajate ja veebiostlejate arvu poolest edetabelis kõrgel kohal.

Eespool välja toodud arvud näitavad, et internetis ostlemine mängib Eesti majanduses olulist rolli. Sellist digimajanduse kiiret kasvu tuleb toetada uudsete hoone kontseptsioonide ehk stock-office'ite väljatöötamisega, mis sobivad erinevat tüüpi ja suurusega e-kaubanduse ettevõtetele.

2022. aasta esimese üheksa kuuga ehitati Eestis 41 300 m2 stock-office pinda ja 50 700 m2 on veel ehitusjärgus. Kuna Lätis ja Leedus on e-SKP osakaal hetkel üsna madal, pole stock-office’i kontseptsioon neis riikides veel nii populaarne.

Eeldatavasti jätkab e-kaubandus lähiaastatel kasvamist kogu Euroopas. On vaid aja küsimus, mil stock-office’i kontseptsiooni järele tekib suur nõudlus ka teistes Euroopa riikides. Stock-office'i kontseptsiooni kohta leiad lisainfot FRED fondi kodulehelt.