Enam kui 50% stock-office ärihoonete üürnikest tegeleb kaubandusega (jae- või hulgimüügiga). Seega vaatasime lähemalt segmendi viimaste aastate arenguid Eestis, mis on teiste riikide seas ka stock-office kontseptsiooni sünnimaa ja eestvedaja.

Pandeemia toimis veebimüügi arengus olulise katalüsaatorina: e-kaubandus reageeris uutele väljakutsetele kiiresti ja tagas klientidele jätkuva juurdepääsu toodetele ja teenustele. Ettevõtete investeeringud digitaliseerimisse kasvasid kiiresti ning algselt mitmeks aastaks kavandatud digitaliseerimisplaanid viidi ellu vaid kuude jooksul. Selle tulemusel kasvas Euroopa e-kaubandus 2021. aastal 13%-lise kasvumääraga 718 miljardi euroni.

Eesti oli Euroopa Liidu e-kaubanduses kõige kiiremini arenev riik ja tegi 2021. aastal muljetavaldava 49%-lise kasvu. Eesti Panga andmetel osteti 2021. aastal e-kaupu ja teenuseid kokku 2,6 miljardi euro väärtuses.

Väärib märkimist, et 2021. aastal oli iga kuu tehingute maht suurem kui aasta tagasi samal kuul ja sama trend jätkus ka 2022. aastal. Digimüük tegi rekordi ja ületas eelmist aastat 1 miljardi euroga, näidates muljetavaldavat kasvutempot - 37%.

Seejuures pole see tingitud ainult kohalike kaupade ja teenuste kallinemisest, sest märkimisväärselt suurenenud tehingute arv (2022. aastal +28%) on märk suurenenud ostukogustest.

Asjaolu, et e-kaubanduse müük kasvas ka pärast piirangute kaotamist, näitab, et kaubandussegmendis on käimas suured struktuurimuutused ning e-kaubanduse areng mängib sektori kasvus võtmerolli. Tarbijad, kellest paljud polnud varem veebis ostelnud, on kogenud e-kaubanduse eeliseid ja mugavust ning veebis ostlemine on muutumas "uueks normaalsuseks".

Selle uue normaalsusega kohanemine on hädavajalik ja meie kogemuse kohaselt on kauplejad mitte ainult e-poode rajanud, vaid astunud ka järgmise sammu ja alustanud äriprotsesside optimeerimist, mis on toonud kaasa suure nõudluse stock-office tüüpi äripindade järele Eestis.